Euroopa Komisjon ja OECD käivitasid mais 2025 Code.orgi ja juhtivate rahvusvaheliste ekspertide toel tehisintellektioskuse raamistiku eelnõu. Avaldamine tähistas olulist verstaposti selle kujundamisel, kuidas tehisintellekti õpetatakse alg- ja keskkoolides kogu maailmas.
Alates raamistiku käivitamisest on selle taga olevad partnerorganisatsioonid juhtinud ülemaailmset konsultatsiooniprotsessi, kaasates õpetajaid, haridusjuhte, poliitikakujundajaid, õppedisainereid ja teisi hääli kogu hariduse ökosüsteemist, et anda eelnõu kohta tagasisidet.
Rohkem kui 1200 inimest osales enam kui 50 virtuaalsel ja isiklikul konsultatsioonil ning üle 800 inimese 97 riigist kuuelt kontinendilt täitis veebiküsitluse. Sidusrühmad üle maailma juhtisid ka oma konsultatsioone alg- ja keskkoolide, ülikoolide ja organisatsioonidega.
Raamistiku partnerid korraldasid ka mitmeid tagasisideüritusi, sealhulgas ürituse aadressil Digitaalhariduse sidusrühmade foorum, mis on suur Euroopa digitaalhariduse ja -koolituse alane üritus, ning samuti spetsiaalne veebiseminar digitaalhariduse keskuse kogukonnale.
Mida me õppisime
Raamistiku eelnõu leiab vastukaja ülemaailmses hariduskogukonnas. Uuringu tulemused näitavad, et 84% vastanutest usub, et raamistik vastab tegelikule vajadusele hariduses, samas kui 81% märgib, et nad võtavad selle tõenäoliselt või väga tõenäoliselt oma töös kasutusele.
Nimelt nõustub 79%, et raamistik ühendab edukalt tehisintellekti tehnilised omadused selle ühiskondliku mõjuga. Nende hulgas märkis üks õpetaja:
“AILit raamistik tasakaalustab tehisintellekti kirjaoskuse tehnilist, eetilist ja pedagoogilist mõõdet. Selle ülesehitus teeb selle haridustöötajatele ja poliitikakujundajatele kättesaadavaks ning õppijate isiksused ja klassiruumi stsenaariumid muudavad pädevused elavaks.”
Konsultatsioonides ja küsitlusele antud vastustes kerkis järjepidevalt esile mitu teemat:
- Mõtisklus: Sidusrühmad rõhutasid metakognitsiooni ja eneserefleksiooni tähtsust tehisintellektiga suhtlemisel. See hõlmab suuremat rõhuasetust sellele, et õpilased peavad AI kasutamisel ära tundma manipuleerimist, reguleerima oma emotsioone ja seadma piire.
- Agentuur: Üleskutse, et õpilased ja haridustöötajad oleksid tehisintellekti kujundajad ja otsustajad, mitte ainult selle tarbijad. Peamiste prioriteetidena toodi välja praktiline õppimine ning keskendumine võrdsusele ja sotsiaalsele õiglusele.
- Kasutajatugi: Hindajad rõhutasid vajadust praktiliste vahendite järele, et toetada rakendamist klassiruumis. Samuti soovitasid nad kasutada arengukavasid, et muuta raamistik kasutajatele kättesaadavamaks.
- Tervislik skeptitsism: Sidusrühmad nõudsid, et raamistik esitaks ettevaatlikumat ja kriitilisemat suhtumist tehisintellekti suhtes, andes õpilastele võimaluse uurida kriitiliselt, kuidas tehisintellekti süsteeme kavandatakse ja kasutatakse.
- Keskkonnamõju: Paljud pooldasid suuremat tähelepanu pööramist tehisintellekti keskkonnamõjule, julgustades õpilasi kaaluma tehisintellekti keskkonnakulusid ja tegema vastavalt teadlikke otsuseid.
Tagasiside rakendamine
Ülemaailmsete konsultatsioonide käigus saadud teadmised kujundavad raamistiku arendamise järgmist etappi. Septembris kohtus AI-kirjaoskuse raamistiku eksperdirühm OECD peakorteris Pariisis, et vaadata läbi tagasiside ja uurida võimalikke muudatusi.
Eksperdirühm arutas väljakutseid, mis on seotud ühise nägemuse loomisega tehisintellekti kirjaoskuse kohta, mis teenib erinevaid sidusrühmi. Pati Ruiz, Digital Promise’i haridustehnoloogia ja uute tehnoloogiate vanemdirektor, märkis:
“Kõige rohkem hämmastas mind see, kui õrna tasakaalu me püüame saavutada: luua piisavalt tugev raamistik, mis peab vastu kiirele innovatsioonitempole, kuid samas piisavalt paindlik, et kohaneda erinevate hariduskontekstide ja kultuuriliste väärtustega.”
Romina Cachia, Euroopa Komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskuse teadusrühma juht, lisas:
“Selle määratlemine, mis on õpilaste jaoks tõeliselt AI-pädevus, ei ole lihtne – ja just see teebki selle põnevaks. Vestluste ja arutelude keerukus on selge märk sellest, et me ehitame midagi uuenduslikku ja vajalikku.”
Raamistiku eelnõu analüüs ja läbivaatamine jätkub kuni 2025. aastani. Lõplik versioon avaldatakse 2026. aastal koos piiratud hulga tehisintellektioskuse näidisprojektidega, mis toetavad raamistiku rakendamist. Jätkame uuenduste jagamist, kui raamistik areneb.
